Tagasi üles
Suomeksi

Kuivad silmad

Tavaliselt hoiab silma pinnal olev pisarakile silma pinna niiskena ja moodustab sarvkestaga koos optilise läätse. Pisarakile toimib määrdeainena ning kaitseb silma muuhulgas bakterite ja kuivamise eest. Seda määrdeainet eritub silma pinnale kogu aeg. Kui seda on liiga vähe või selle kvaliteet on madal, ei suuda pisarakile silma pinna limaskesta ühtlaselt niiskena hoida ning silmad võivad tunduda kuivana. Silma pind ehk sarvkest võib kuivades muutuda ebatasaseks ning sel juhul murdub valgus silma pinnal ebaühtlaselt. Nii võivad kuivad silmad põhjustada ka silma ebakorrapärast refraktsiooni ja hämaras nägemist ning suurendada valgustundlikkust. Varem oli selline vaevus tüüpiline eakatel inimestel, kuid tänapäeval kannatavad kuivade silmade sümptomite all ka paljud noored.

Kuidas kuivad silmad ära tunda

Kuiva silma tüüpilisteks tunnusteks on kihelus, punetus, võõrkehatunne, sügelus, ärritus, põletustunne, nägemisteravuse vaheldumine ja kergesti ärrituvad silmad. Ka silmade sagedase pilgutamise vajadus on märk kuivadest silmadest. Silmad võivad ka kuivusest vett joosta, kui pisaravedeliku kvaliteet on madal.

Sümptomeid halvendavad muuhulgas kuiv sisekliima, külm ja tuuline ilm, mehaaniline ventilatsioon, kõrge temperatuur ja kõik muud faktorid, mis võivad soodustada vedeliku aurustumist silma pinnalt.

Lähedale vaadates (arvuti- ja lähitöö, telefoni pidev kasutamine, lugemine) silmade pilgutamise sagedus väheneb, sest ajule „tundub", et pilgutamine häirib nägemist. Nii ei levi pisaravedelik silma pinnale normaalselt ning kuivamisnähud süvenevad. Vähene pilgutamine võib viia ka õli eritavate näärmete ummistumiseni (Meibomi näärmed). Õli puudus pisarakiles põhjustab kuiva silma sümptomeid.

Kontaktläätsede kasutajatel esineb sageli ka kuiva silma sümptomeid. Päeva jooksul „imevad" läätsed osa silma pinnal olevast vedelikust endasse ja silmad hakkavad tunduma kuivana.

Ka kuivad silmad hommikuti on paljudele tuttav mure. Silmad tunduvad liivased ja rähmas, sest öösel saavad silmad pilgutamise puudumise tõttu kuivaks muutuda. Mõned inimesed võivad magada ka silmad kergelt pilukil, nii et silmade alumine osa võib öösel kuivaks muutuda.

Mis kuivi silmi põhjustab?

Vaata: http://www.silmalaakariyhdistys.fi/fin/silmataudit_ja_nakeminen/kuivat_silmat/

Silmade kuivuse probleemi uurimine ja avastamine

Silmaarsti või optometristi silmamikroskoobi-uuringuga saab mõõta ja uurida pisaravedeliku kogust ja kvaliteeti ning seda, kas silma pinnal on liigse kuivuse märke. Silma pinda värvitakse fluorestsiinvärviga ja pisaravedelikku uuritakse mikroskoobiga. Selle meetodi abil on võimalik mõõta pisarakile kuivamisaega (break up time ehk BUT), mis on peaaegu kõigil kuiva silma probleemidega patsientidel lühenenud. Silmalau servas asuvad Meibomi näärmed, mis eritavad silma pinnale õlisarnast pisaravedelikku. Ka neid on võimalik mikroskoobi abil uurida.

Tänapäeval on olemas ka spetsiaalselt kuivade silmade uurimiseks mõeldud seadmeid. Nende abil on võimalik lisaks BUT mõõtmisele mõõta ka pisaravedeliku kogust, salvestada fotosid sarvkesta pinnast, pisaravedeliku kvaliteedist ja sidekesta punetusest ning kirjeldada Meibomi näärmete seisukorda ja suurust. Nende salvestiste abil saab võrrelda erinevate raviviiside tõhusust.

EyeOmega Finland Oy kasutab kvaliteedi kontrollimiseks ja Kuiva Silmä Omega mõju uurimiseks Oculus Keratograph nimelist seadet. Vt. fotosid